HomeAbout me Contact meMy FamilyBrorucailiaBaiwariBa3N ║ Political Views ║ ArticleHappy docsTrue story Consultation lessonForum discussionsDebatesGroupsPhoto

Rabu, 27 Juli 2011

FRETILIN


Maluk Joventude Sira
Kamu harus pandai-pandai membaca situasi real yang sering kali mendatangkan kenyataan……… Dimana?.., yang mana?,…  kapan?,…… dan disaat mana kamu harus melangkah….???
Kamu harus mempunyai PRINSIP yang kuat. Dan pertahankan itu….. Jangalah takut melakukanya  sebab engkau’lah satuy-satunya orang yang dharapkan bangsa Timor Leste… untuk mampu memandanggi masa depan……
 
Nyatakan inspirasi kamu……. Gagasan kamu, melalui idiologi politik demi pembangunan tanah air tercinta Timor Leste.
Engkau mempunyai hak untuk melakukannya….
Jangan terus-terusan menjadi jembatan buat para lider yang ada. Qt diperalat,…
Buka mata qita mulai dari sekarang… lakukanlah sesuatu untukMu ...masa depanMu…..


Ideolojia Politika

Ideolojia sai nu’udar kolesaun ideia, kona-ba forma (bentuk) governasaun ne’ebé di’ak liu (ez: demokrasia ka autokrasia) ka sistema ekonómiku ne’ebé di’ak liu (ez: Kapitalismu ka Sosialismu).
Ideolojia politika sai nu’udar grupu ideia, prinsipiu étiku, do...utrina, mito ka símbolu ba movimentu social ruma,(instituisaun, klase, ka ema grupu ida) ne’ebé esplika oin-sá sosiedade ida tenki funsiona, no oferese modelu ba ordem social.
Ideolojia polítika konsentra ninia preokupasaun iha oin-sá fahe poder, no oin-sá utiliza poder ne’e. Partidu balun ka’er metin ideolojia ida, enkuantu partidu seluk fali, foti grupu ideolojia ida nu’udar inspirasaun, no la ka’er metin ba ideolojia ida deit.
Ideolojia polítika iha dimensaun rua: (1) Iha Meta (tujuan akhir) ida, ka oin-sá sosiedade ida tenki funsiona ka tenki organiza nia a’an; (2) Iha Médotu (cara), ka dalan ida ne’ebé di’ak liu atu atinji Meta ne’ebé iha.
FRETILIN la ka’er metin ideolojia politika ida deit, maibé ‘’foti grupu ideolojia ida nu’udar inspirasaun’’. Grupu ideolojia ne’e mak Sosialismu Demokrátiku, Sosiál Demokrasia, no Traballismu Kontemporáneu. Iha aspetu ida ne’e, ita bele haré katak implisitamente FRETILIN rejeita ‘autokrasia’ ka ‘ditadura’ nu’udar forma governasaun, no rejeita moos Kapitalismu (sistema ekonómiku ne’ebé defende katak meiu produsaun no distribuisaun rendimentu tenki husik hela iha kapital privadu nia liman, ka husik ba merkadu mak regula, liu husi ‘demand and supply forces’ ).
Haré husi ‘’Meta’’ (tujuan akhir), laiha diferensa entre grupu ideolojia tolu ne’ebé FRETILIN buka inspirasaun bá, tamba Justisa Sosiál (sosiedade ne’ebé laiha klase) sai nu’udar Meta (tujuan akhir).
Haré husi ‘’Métodu’’, liu-liu husi aspetu ‘’governasaun ne’ebé di’ak liu’’ moos laiha diferensa, tamba sira hotu hili métodu governasaun demokrátika, katak poder iha povu nia liman, ne’ebé ezerse liu husi eleisaun demokrátika. Diferensa entre sira mosu iha Métodu ‘’ekonómiku ne’ebé di’ak liu’’ atu bele atinji Meta Justisa Sosiál.
Sosialismu demokrátiku defende (1) propriedade privada, (2) Estadu, ne’ebé hetan mandatu periódiku husi povu liu husi eleisaun demokrátika atu ukun, tenki intervein hodi garante distribuisaun ekitativa poder desizaun, no distribuisaun husi rendimentu ekonómiku. Ne’e la signifika ‘centrally planned economy’, maibé Estadu tenki hala’o didi’ak ninia funsaun reguladora, inklui regula merkadu. Merkadu labele regula nia a’an rasik liu husi ‘’demand and supply forces’’. ‘’Laizes faire’’ laiha aseitasaun iha Sosialismu Demokrátiku.
Sosiál Demokrasia defende (1) propriedade privada, (2) Estadu intervein deit iha distribuisaun rendimentu ekonómiku. Bele iha ‘laize faire’, no estadu tenki intervein, wainhira iha grupu ruma iha sosiedade nia laran ne’ebé la benifisia husi dezenvolvimentu ekonómiku, liu husi programa sosiál hanesan ‘’bolsa da mãe’’, ‘’subsidiu ba kombustivel’’ no ‘’subsidiu’’ sira seluk.
Traballismu Kontemporáneu defende (1) propriedade privada, (2) Estadu tenki intervein hodi garante distribuisaun ekitativa poder desizaun no distribuisaun husi rendimentu ekonómiku, (3) Fo’o énfaze iha defeza direitu traballador nian, liu husi estabelesimentu saláriu mínimu, no kondisaun di’ak liu ba traballador sira.